Vaikus. "Vaikus enne tormi" - selline väljend on olemas. Meie blogis on olnud pikk vaikus, aga siit tulebki nüüd üks tormijooks läbi viie kuu. Ei tea, kui palju neid huvilisi üldse järele jäänud on, kes aeg-ajalt seda linki vajutavad ja südame põksudes loodavad, et siia on vahepeal midagi uut kukkunud? Papa (muule ilmale tuntud ilmselt kui Karl Sakrits) küll käib siin aeg-ajalt askeldamas. |
Enne erialaeksameid (mis toimusid aprillis ja mille kohta pole me siin küll midagi kajastanud) nikerdas ta valmis sellise lehekülje nagu „Sündmused“. Seda ta siin uuendamas käib... loodab, et ehk keegi vaatab ja tuleb meid vaatama.
"Jah, taas on see pidulik osa aastast, mil võib värisevate kätega pükse viikida ja särke triikida; sahvrist seenepurke välja kraamida; keset ööd ärevusega voodist karata, et teha kindlaks, kas valge laudlina on ikka plekkideta ja puhas; lüüa läikima lauahõbedat ja vaadata heldimuspisaraist läikivail silmil laste joonistusi sini-must-valgetest lumememmedest, pisut läbivettinud guaššimaale Eesti Vabariigi Presidendist ja plastiliinist skulptuure Pika Hermanni tornist. Selle üleva ootuse valguses... "
...sellise paljulubava alguse leidsin ma blogi mustandite hulgast. Autor teadmata.
Aga miks me siis alates oktoobrist vaikinud oleme? Kui demagoogitseda, siis põhjuseid on mitmeid: palju teha, vähe aega, kes veel siis seda blogi jaksab pidada... Tõeline põhjus aga: me oleme udupead. Kui raske see saab siis olla, et iga nädal paar rida kirja panna? Tegelikult ei ole ju raske, aga kuna me oleme suured kunstnikuhinged, siis kipuvad säärased asjad ununema. Kõik kükitavad vaikselt oma mullis, teevad teatrit, unustades sellest teistele rääkida.
Kuid täna, päikselisel päeval, otsustasin mina, Getter Meresmaa selle asja kuidagi kokku võtta. Tahaksin teile väita, et selle taga on suur ja üllas plaan, see blogiasjandus kuidagi uuesti joonele saada. Aga ma ei hakka teile valetama. Ma tegelen prokrastinatsiooniga. See raske ja võõrapärane sõna ei tähenda tegelikkuses mitte midagi muud kui kohustuste edasilükkamist. Homme on teatriajaloo eksamitöö I osa tähtaeg ja enamus meist istuvad ja kirjutavad valgustussajandist. Mina aga suure oivikuna saatsin selle töö juba eelmine esmaspäev ära ja hetkel lükkan edasi järgnevat kolme eksamitööd – kõigi tähtaeg langeb viiepäevasesse vahemikku 5.-10. juuni.
Seega asun kokku võtma meie vahepealset elukäiku.
Oh, juudas. Seiran pilguga Papa postitust ja saan aru, et toimunud on ikka tõeliselt palju. Alustan kuskilt otsast.. Kuna viimane postitus oli oktoobris.. lähen lühidalt kuude kaupa tänase päevani välja.
NOVEMBER
Pärnust saabus tagasi Eduard Tee, sest valmis lavastus „Meie aja kangelane."
Külas oli nukuteatri õppejõud Rene Baker ja meie lavalist plastikat ja võitlusvõimekust täiendas Vladimir Granov.
Suurim sündmus oli erialaeksam peateemaga „Kajakas.“ Saime tehtud, olime õnnelikud ja suundusime kohe järgmisel päeval edasi Ugala teatri jõululavastuse „Hiired on hiired“ proovidesse.
"Jah, taas on see pidulik osa aastast, mil võib värisevate kätega pükse viikida ja särke triikida; sahvrist seenepurke välja kraamida; keset ööd ärevusega voodist karata, et teha kindlaks, kas valge laudlina on ikka plekkideta ja puhas; lüüa läikima lauahõbedat ja vaadata heldimuspisaraist läikivail silmil laste joonistusi sini-must-valgetest lumememmedest, pisut läbivettinud guaššimaale Eesti Vabariigi Presidendist ja plastiliinist skulptuure Pika Hermanni tornist. Selle üleva ootuse valguses... "
...sellise paljulubava alguse leidsin ma blogi mustandite hulgast. Autor teadmata.
Aga miks me siis alates oktoobrist vaikinud oleme? Kui demagoogitseda, siis põhjuseid on mitmeid: palju teha, vähe aega, kes veel siis seda blogi jaksab pidada... Tõeline põhjus aga: me oleme udupead. Kui raske see saab siis olla, et iga nädal paar rida kirja panna? Tegelikult ei ole ju raske, aga kuna me oleme suured kunstnikuhinged, siis kipuvad säärased asjad ununema. Kõik kükitavad vaikselt oma mullis, teevad teatrit, unustades sellest teistele rääkida.
Kuid täna, päikselisel päeval, otsustasin mina, Getter Meresmaa selle asja kuidagi kokku võtta. Tahaksin teile väita, et selle taga on suur ja üllas plaan, see blogiasjandus kuidagi uuesti joonele saada. Aga ma ei hakka teile valetama. Ma tegelen prokrastinatsiooniga. See raske ja võõrapärane sõna ei tähenda tegelikkuses mitte midagi muud kui kohustuste edasilükkamist. Homme on teatriajaloo eksamitöö I osa tähtaeg ja enamus meist istuvad ja kirjutavad valgustussajandist. Mina aga suure oivikuna saatsin selle töö juba eelmine esmaspäev ära ja hetkel lükkan edasi järgnevat kolme eksamitööd – kõigi tähtaeg langeb viiepäevasesse vahemikku 5.-10. juuni.
Seega asun kokku võtma meie vahepealset elukäiku.
Oh, juudas. Seiran pilguga Papa postitust ja saan aru, et toimunud on ikka tõeliselt palju. Alustan kuskilt otsast.. Kuna viimane postitus oli oktoobris.. lähen lühidalt kuude kaupa tänase päevani välja.
NOVEMBER
Pärnust saabus tagasi Eduard Tee, sest valmis lavastus „Meie aja kangelane."
Külas oli nukuteatri õppejõud Rene Baker ja meie lavalist plastikat ja võitlusvõimekust täiendas Vladimir Granov.
Suurim sündmus oli erialaeksam peateemaga „Kajakas.“ Saime tehtud, olime õnnelikud ja suundusime kohe järgmisel päeval edasi Ugala teatri jõululavastuse „Hiired on hiired“ proovidesse.
DETSEMBER
Vallutasime Ugala lõputuid koridore ja suurt pöörlevat lava lavastusega „Hiired on hiired.“ Lavastaja Oleg Titov, dramaturg Liis Aedmaa, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, koreograaf Kadri Sirel, kunstikud TÜVKA dekoraator-butafoor eriala õpilased. Ühesõnaga suur koostööprojekt Ugala ja TÜVKA vahel, täis tantsu, tralli ja möllu.
Rohkem pilte SIIT, SIIT ja SIIT.
Vallutasime Ugala lõputuid koridore ja suurt pöörlevat lava lavastusega „Hiired on hiired.“ Lavastaja Oleg Titov, dramaturg Liis Aedmaa, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, koreograaf Kadri Sirel, kunstikud TÜVKA dekoraator-butafoor eriala õpilased. Ühesõnaga suur koostööprojekt Ugala ja TÜVKA vahel, täis tantsu, tralli ja möllu.
Rohkem pilte SIIT, SIIT ja SIIT.
JAANUAR
3.jaanuaril vaatasime nelja näitlejahakatist, kes tulid eelkatsetele... meid oli saalis rohkem kui neid laval, mis oli veidi õnnetu, aga eks see tulenes sellest varajasest kuupäevast... paljud teatrihinged pidasid ilmselt veel uusaastapohmelust.
5.-8. jaanuar valmistusime usinasti lavastajatööde eksamiks. Neli lavastust. Uhke värk.
12.-18. jaanuar oli Nordic Common Studies nädal. 7 tükki rändasid välja: Eduard Islandile, Jaune, Helena, Liisu Kopenhagenisse, Getter ja Katja Göteborgi ning Dajana Stockholmi. Kõik, kes Viljandi jäid said osa maskiteatri workshopist. Meie, kes välja rändasime, osalesime kõik erinevates workshop'ides. Näiteks mina ja Katja tegutsesime tasakaaluga.. meie õppejõud oli köielkõndija ja ta kasutas köielkõndimist metafoorina, et tegeleda erinevate näitlejatöö aspektidega. Ühtlasi tutvusime kõik, kes välismaal käisid, sealsete teatriõppe meetoditega. Vägagi põnev oli.
Tagasi tulles kirjutasime veel mõningaid koolitöid.
Koristasime ära kostüümilao ja kateedri.
3.jaanuaril vaatasime nelja näitlejahakatist, kes tulid eelkatsetele... meid oli saalis rohkem kui neid laval, mis oli veidi õnnetu, aga eks see tulenes sellest varajasest kuupäevast... paljud teatrihinged pidasid ilmselt veel uusaastapohmelust.
5.-8. jaanuar valmistusime usinasti lavastajatööde eksamiks. Neli lavastust. Uhke värk.
12.-18. jaanuar oli Nordic Common Studies nädal. 7 tükki rändasid välja: Eduard Islandile, Jaune, Helena, Liisu Kopenhagenisse, Getter ja Katja Göteborgi ning Dajana Stockholmi. Kõik, kes Viljandi jäid said osa maskiteatri workshopist. Meie, kes välja rändasime, osalesime kõik erinevates workshop'ides. Näiteks mina ja Katja tegutsesime tasakaaluga.. meie õppejõud oli köielkõndija ja ta kasutas köielkõndimist metafoorina, et tegeleda erinevate näitlejatöö aspektidega. Ühtlasi tutvusime kõik, kes välismaal käisid, sealsete teatriõppe meetoditega. Vägagi põnev oli.
Tagasi tulles kirjutasime veel mõningaid koolitöid.
Koristasime ära kostüümilao ja kateedri.
VEEBRUAR
Meie hulgast lahkus Ringo, kuid mitte kaugele. Oleg Titov läks Pärnusse „Peeter Paani“ tegema ja võttis Ringo endaga kaasa.
9. veebruaril kogunesime viimast korda oma uue poolaasta esimesse erialatundi. Võtsime lahti Maksim Gorki „Põhjas“ ja hakkasime seda kõvasti analüüsima. Algas tormiline semester, kus kahe kuuga pidime erialaeksamitele jõudma nelja kuu materjaliga.
10. veebruaril kohtusime Adeele ja Marikaga, kellega võtsime käsile näitlejatreeningu ja Shakespeare'i „Suveöö unenäo,“ millega pärast ühte giganädalavahetust jõudsime 30. märtsil avatud tunnini.
23. veebruar olime osalised Ugala teatri Eesti Vabariigi aktusest, mille lavastaja oli Vallo Kirs. Tantsisime, rääkisime eestlusest ja vabariigist ja peksime kodumasinaid. Rohkem pilte SIIT.
Gorki kõrvale tegelesime erialas ka Tammsaare „Juuditiga“ ning lavakõne tekstid võtsime Bulgakovi „Teatriromaanist.“
Meie hulgast lahkus Ringo, kuid mitte kaugele. Oleg Titov läks Pärnusse „Peeter Paani“ tegema ja võttis Ringo endaga kaasa.
9. veebruaril kogunesime viimast korda oma uue poolaasta esimesse erialatundi. Võtsime lahti Maksim Gorki „Põhjas“ ja hakkasime seda kõvasti analüüsima. Algas tormiline semester, kus kahe kuuga pidime erialaeksamitele jõudma nelja kuu materjaliga.
10. veebruaril kohtusime Adeele ja Marikaga, kellega võtsime käsile näitlejatreeningu ja Shakespeare'i „Suveöö unenäo,“ millega pärast ühte giganädalavahetust jõudsime 30. märtsil avatud tunnini.
23. veebruar olime osalised Ugala teatri Eesti Vabariigi aktusest, mille lavastaja oli Vallo Kirs. Tantsisime, rääkisime eestlusest ja vabariigist ja peksime kodumasinaid. Rohkem pilte SIIT.
Gorki kõrvale tegelesime erialas ka Tammsaare „Juuditiga“ ning lavakõne tekstid võtsime Bulgakovi „Teatriromaanist.“
MÄRTS
21. märtsil vaatasime oma tulevasi lapsi. Toimusid eelkatsed. Seekord oli katsetajaid rohkem kui neli. 10.-13. juuli ootame osasid neist juba tagasi ja vaatame ka uusi nägusid. Lapsed, lapsed – elu õied!
Töötubadest toimus meil improteatri töötuba. Teist korda. Esimene kord oli oktoobris. Õppejõududeks olid meie oma kooli vilistlased Maarius Pärn ja Rauno Kaibiainen. Viimasel päeval oli neil kaasas ka Tarvo Krall, nende kolleeg improteatrist Impeerium.
APRILL
6.-7. aprill toimusid meie viimased erialaeksamid. Katkendid said ette kantud, lavakõned loetud ja lavastajad näitasid oma Boccaccio „Dekameroni“ ainetel valminud lavastusi.
Eksamid läbi, tulemused teada, olime veel nädal aega Viljandis, läbisime ettevõtlusõppe ideeturu (järgmisel aastal hakkame kõik suurteks ettevõtjateks) ja 13. aprillil sõitsime ära pealinna.
Seal toimus palju.
21. märtsil vaatasime oma tulevasi lapsi. Toimusid eelkatsed. Seekord oli katsetajaid rohkem kui neli. 10.-13. juuli ootame osasid neist juba tagasi ja vaatame ka uusi nägusid. Lapsed, lapsed – elu õied!
Töötubadest toimus meil improteatri töötuba. Teist korda. Esimene kord oli oktoobris. Õppejõududeks olid meie oma kooli vilistlased Maarius Pärn ja Rauno Kaibiainen. Viimasel päeval oli neil kaasas ka Tarvo Krall, nende kolleeg improteatrist Impeerium.
APRILL
6.-7. aprill toimusid meie viimased erialaeksamid. Katkendid said ette kantud, lavakõned loetud ja lavastajad näitasid oma Boccaccio „Dekameroni“ ainetel valminud lavastusi.
Eksamid läbi, tulemused teada, olime veel nädal aega Viljandis, läbisime ettevõtlusõppe ideeturu (järgmisel aastal hakkame kõik suurteks ettevõtjateks) ja 13. aprillil sõitsime ära pealinna.
Seal toimus palju.
4-päevane marionetiteatri workshop. Õppejõud Viktor Antonov. Siinkohal tahan teiega jagada ühte laulu, mis meil kõigil peas kummitas ja vaikselt ajusid söövitas. Los Satelites - Ocaso marino. Nimelt nukuõpe üks meetod on selline, et pannake mängima muusika, sest tihtipeale saab mingeid nüansse ja nukujuhtimisvõimalusi käe sisse kõige paremini läbi muusika. Lihtsalt.. meie õppejõud ei vahetanud pala.. 5 tundi. |
3-päevane dramaturgia workshop Mihkel Seedriga. Kõik kirjutasime näidendeid ja tegelesime erinevate loovkirjutamisülesannetega. Postituse pealkiri on kusjuures sellest töötoast pärit, kui Mihkel Seeder seda sisse juhatas ja meid heldimusega vaatas.
Seejärel, uskuge või mitte.. meil oli paar vaba päeva.
Ent siis toimus 2-päevane töötuba Küproselt saabunud õppejõuga Avdra Sidropouluga Sophokelse „Kuningas Oidipuse“ ainetel. Töötuba toimus koos lavakunstikateedri 28. lennu üliõpilastega. Istusime siis seal 40-kesi ringis, jagasime end gruppidesse ja hakkasime katkendeid lavastama. See oli üks ütlemata tore kogemus, sest saime kohtuda oma pealinna kolleegidega, kellega taaskohtume juba sügisel Draama festivali raames.
25. aprillil kohtus osa kursusest Jaanus Rohumaaga, et vestelda Rakvere teatri suvelavastuse teemadel.
Ja viimasel nädalal Tallinnas oli meil hommikuti kehamiimi töötuba Evelin Jõgistega. Siinkohal tuleb ära märkida, et kehamiim ei ole pantomiim! Nende vahel on oluline ja täiesti kardinaalne erinevus, mida on ehk keeruline sõnadesse panna, kuid kui ma püüan, siis see oleks midagi niisugust: pantomiim tegeleb uue ruumi loomisega, kujuteldavate esemetega. Emotsioone antakse edasi näos ja tihtipeale utreeritult. Kehamiim seevastu, tegeleb süvendatult kehatunnetuse ja emotsioonide edastamisega läbi kehalise tegevuse ja liikumise.
Seejärel, uskuge või mitte.. meil oli paar vaba päeva.
Ent siis toimus 2-päevane töötuba Küproselt saabunud õppejõuga Avdra Sidropouluga Sophokelse „Kuningas Oidipuse“ ainetel. Töötuba toimus koos lavakunstikateedri 28. lennu üliõpilastega. Istusime siis seal 40-kesi ringis, jagasime end gruppidesse ja hakkasime katkendeid lavastama. See oli üks ütlemata tore kogemus, sest saime kohtuda oma pealinna kolleegidega, kellega taaskohtume juba sügisel Draama festivali raames.
25. aprillil kohtus osa kursusest Jaanus Rohumaaga, et vestelda Rakvere teatri suvelavastuse teemadel.
Ja viimasel nädalal Tallinnas oli meil hommikuti kehamiimi töötuba Evelin Jõgistega. Siinkohal tuleb ära märkida, et kehamiim ei ole pantomiim! Nende vahel on oluline ja täiesti kardinaalne erinevus, mida on ehk keeruline sõnadesse panna, kuid kui ma püüan, siis see oleks midagi niisugust: pantomiim tegeleb uue ruumi loomisega, kujuteldavate esemetega. Emotsioone antakse edasi näos ja tihtipeale utreeritult. Kehamiim seevastu, tegeleb süvendatult kehatunnetuse ja emotsioonide edastamisega läbi kehalise tegevuse ja liikumise.
Õhtupoolikutel löödi meie kursus laiali: vene emakeelt kõnelevad noored jäid Vene teatrisse Igor Lõssoviga ja eesti emakeelsed läksid NUKU teatrisse Taavi Tõnissoni juurde, kes õpetas meile sirminukku. Nädalaga saime endale tugevad käelihased ja arusaama, et meie koordinatsioon jätab veel väga palju soovida. |
Ja siis saabus MAI. Ja me läksime laiali.
Katja, Dajana, Karin, Katrin, Eduard, Saša ja Dan jäid Vene Teatrisse, kus nad möllavad Platoniga ja hakkavad õige pea valmistuma Vene teatri suvelavastuseks „Pidu katku ajal.“
Helena sõidab Tartu vahet, sest teeb kaasa Vanemuise suvelavastuses „Obinitsa.“
Jaune ja Ringo jäid Tallinasse, kus valmistuvad NUKU teatri suvelavastuseks „Dorian Gray portree.“
Robi sõitis kaheks nädalaks metsa. Siilile.
Ja meie 8-kesi: mina, Liisu, Grete, Matsu, Mihkel, Tanel, Martin ja Papa sõitsime Rakverre, kus elame värvilise koridoriga pansionaadis ja käime Rakvere teatris suvelavastuse „Maailma parim küla“ proovides. Robi tuleb ka homme.
Ühtlasi valmistab Rakvere seltskond ka lastelavastust „Pannkoogitort,“ mis etendub neljal korral Vanalinna päevade raames Teatri- ja muusikamuuseumi hoovis Tallinnas. Kõiksugu kuupäevad on postituse lõpus.
Katja, Dajana, Karin, Katrin, Eduard, Saša ja Dan jäid Vene Teatrisse, kus nad möllavad Platoniga ja hakkavad õige pea valmistuma Vene teatri suvelavastuseks „Pidu katku ajal.“
Helena sõidab Tartu vahet, sest teeb kaasa Vanemuise suvelavastuses „Obinitsa.“
Jaune ja Ringo jäid Tallinasse, kus valmistuvad NUKU teatri suvelavastuseks „Dorian Gray portree.“
Robi sõitis kaheks nädalaks metsa. Siilile.
Ja meie 8-kesi: mina, Liisu, Grete, Matsu, Mihkel, Tanel, Martin ja Papa sõitsime Rakverre, kus elame värvilise koridoriga pansionaadis ja käime Rakvere teatris suvelavastuse „Maailma parim küla“ proovides. Robi tuleb ka homme.
Ühtlasi valmistab Rakvere seltskond ka lastelavastust „Pannkoogitort,“ mis etendub neljal korral Vanalinna päevade raames Teatri- ja muusikamuuseumi hoovis Tallinnas. Kõiksugu kuupäevad on postituse lõpus.
Ja niimoodi me siis elame. Hommikust õhtusse, õhtust hommikusse, tegevust jätkub igaks hetkeks. Ja isegi kui tegevust on ülemäära palju, leiame meie sinna juurde ikka lisaülesandeid, mida rõõmsasti (loe: hullumeelselt) selle kõrval täita.
Viimane kord oktoobris soovis Papa kõigile igaks juhuks ette ära häid jõule ja head uut aastat... Ei tea, kas mina peaks siis meie blogipidamist arvesse võttes soovima teile head suvevaheaega, jaanipäeva ja õnnitlema äkki ka vabariigi taasiseseisvumise tähtpäeva puhul? Loodan, et mitte. Aga kurat, seda teab... seega igaks juhuks: ilusat suve, head jaanipäeva ja head vabariigi taasiseseisvumisaastapäeva!
Kohtumisteni, millal iganes see järgmine kord on!
Getter
Viimane kord oktoobris soovis Papa kõigile igaks juhuks ette ära häid jõule ja head uut aastat... Ei tea, kas mina peaks siis meie blogipidamist arvesse võttes soovima teile head suvevaheaega, jaanipäeva ja õnnitlema äkki ka vabariigi taasiseseisvumise tähtpäeva puhul? Loodan, et mitte. Aga kurat, seda teab... seega igaks juhuks: ilusat suve, head jaanipäeva ja head vabariigi taasiseseisvumisaastapäeva!
Kohtumisteni, millal iganes see järgmine kord on!
Getter
Kuupäevadest
Lastelavastus "Pannkoogitort" Lavastaja: Liisu Krass 2. ja 4. juuni 2015 kell 11:00 ja kell 13:00 Teatri- ja muusikamuuseumi hoovis, Tallinnas Pilet: 3€ Rakvere teatri suvelavastus "Maailma parim küla" Lavastaja: Jaanus Rohumaa Esietendus: 19. juuni 2015 Rakvere Rahvaaias Rohkem infot . SIIT Vene teatri suvelavastus "Pidu katku ajal" Lavastaja: Igor Lõssov Esietendus: 30. juuli 2015 Katariina kirikus, Tallinnas Rohkem infot SIIT. | NUKU teatri suvelavastus "Dorian Gray portree" Lavastaja: Vahur Keller Esietendus: 14. juuni 2015 Heliose kinos, Tallinnas Rohkem infot SIIT. Vanemuise teatri suvelavastus "Obinitsa" Lavastaja: Ain Mäeots Esietendus: 2. juuli 2015 Obinitsas Rohkem infot SIIT. |
P.S. Postituses kastutatud Ugala teatri fotode autoriks on valdavalt kas Heigo Teder või Eliise Vellamaa.